Monday, June 2, 2014

Saad, mida küsid ~ You´ll get what you ask for

Täna hommikul, kui tööle jalutasin, olles viimastel päevadel tegelenud päris palju ja põhjalikult igasugu põnevate teemadega, kerkis minu silme ette (vähemalt minu jaoks) huvitav ja otsene seos turismiinfopunkti ning Universumi seaduste vahel :)

Kujutage ette meie turismiinfopunkti, kust enamik inimesi lahkub vaid linnakaardiga, sest:
1. See on kõik, mida nad vajasid;
2. See on kõik, mida nad küsisid ja/või küsida oskasid.




Üks esimesi asju, mida mulle seal töötamise kohta õpetati, oli see, et alati tuleb inimene ära kuulata ning anda talle täpselt seda, mida ta küsib.
Mõned ei küsi ega vajagi. Mõned vajavad, kuid ei küsi. Mõned vajavad, küsivad ja saavad, sest kui küsid, siis ka saad :)
Meil on olemas igasugu materjale, nagu tõesti, igasuguseid. Näiteks üks abielupaar, kes oli puupüsti hädas, kuna, nagu Santiagos kombes, keegi ei osanud nendega inglise keeles rääkida, tulid nad paluma, kas meil on ehk mingi hädapärase sõnavaraga materjal, mida nad kasutada saaksid. Muidugi meil on ja see pole mitte hädapärane, vaid korralik vestlussõnastik, kus lisaks inglise ja hispaania keelele ka kohalik galego sees. Asi, mis poest ostes maksaks päris korralikult, kuid mida meie käest saab tasuta.
Tulid inimesed, keda huvitas ajalugu. Meil on olemas suured A4 formaadis uhked värvilised infomaterjalid koos tekstide ja imeilusate fotodega, mis võtavad kokku kogu Calicia peamised ajaloolised paigad.

Üldjuhul on jah niimoodi, et kui turistid suudavad defineerida, mida nad otsivad ja soovivad, suudame meie üldjuhul nende soovid ka täita.
Tõsi, püüame lähtuda reeglist, et ühele inimesele üle kolme erineva materjali ei anna, kuid kui nad ilusasti paluvad ning teavad, mida küsida, teeme sageli erandeid.

Lisaks, kuldne reedel, et me ei tee mingeid telefonikõnesid ega aja turistide asju, kuna vastasel juhul võiksime oma turismiinfokeskuses hädaabikeskuse avada, kuid ka siin, nagu eelmise näite puhul, on erandid sagedased. Kui ikka tuleb keegi ja südamest palub, siis pole me mitte turismiinfopunkti töötajad, vaid ennekõike lihtsalt inimesed, kes aitavad teist inimest.
Nii oleme enda töötajat "välja laenanud", et ta läheks ja aitaks pangas tõlkida, kuna pangaautomaat oli ühe proua pangakaardi ära söönud ning ta polnud ise suuteline nii palju hispaania keelt rääkima, et see asi korda ajada.
Täna helistasime (mina ei helistanud muidugi kuhugi, kuna mu Espanol on veel endiselt nagu ta on:)  ühe mehe palvel mitmesse kohta, kuna ta oli enda jaoks väga olulise asja ära kaotanud jne.

Mida ma öelda soovin, on see, et kui nad teavad, mida nad tahavad, kuid mis veel olulisem, teavad ka seda, kuidas seda siiralt ja tõeliselt küsida, oleme üldjuhul kõik palved, mis meile jõukohased, täitnud.
Suur on see rõõm, kui mõni nendest millalgi hiljem tagasi tuleb, et tänada ning jagada muljeid, kuidas mingi olukord lahenes.



Siiski, kohati tundub mulle, et see olukord on justkui pisut ebaaus, kuna mõnikord inimene päris kindlasti tahaks ja vajaks midagi, mis meil on, kuid ta lihtsalt ei oska seda küsida. Eks muidugi, kui nad umbes-täpselt teavad, saame midagi soovitada ning selgitada, aga kuna tõesti - infot ja igasugu materjale on nii palju, siis anda igaühele ülevaadet, et ta teaks ja oskaks valida, on ilmselgelt võimatu.

Vahest mõtlen, et kui ma vaid saaksin igaühele avada neid tagamaid, mis meil kõik sahtlites ning tagaruumides peidus on, ütleksid ilmselt paljud: "Jah, otseloomulikult soovin ma veel seda ja seda ja seda ...!"  Pealtnäha tundub, et meil nagu polegi väga midagi, kuid nagu alati, siis välimuse põhjal ei tohi otsuseid langetada, kuna see võib petlikuks osutuda. Nimelt on meil olemas terve alumine korrus, mis on maast laeni infovoldikuid täis ;)
Sellele vaatamata mõistan olukorda, et mul ei ole ei aega, võimalust ega vajadust igat turisti infoga üle kallata, nii et jah, las ta siis jääb niimoodi, et üldjuhul saavad need, kes oskavad küsida.

Samamoodi, soovin või ei, usun või mitte, nagu Elu annab mulle täpselt seda, mida ma küsin ning mis peamine - mida ma kogu südamest päriselt ka KÜSIN :)
Usun, kuigi mitte alati ei käitu sellest usust lähtuvalt, et Elu on nagu kataloog, kuid kuna kataloogis on nii palju asju, ei saa mulle saata kogu kupatust, sest ma upuksin selle sisse, vaid Elu ootab kannatalikult, mida ma valin ning mitte ainult ei vali, vaid milliste asjade osas ka päriselt tellimuse teele panen.
Ma saan seda, mida ma julgen ja oskan küsida - tõeliselt KÜSIDA ;)
Ja võtmeküsimuseks, mis kogu seda "saad seda, mida mõtled" manifesteerimist ja igasuguseid unistusi puudutab, on ilmselt see, mida ma veel väga ei oska, et kuidas tellimuse kohaletoimetamise ajal rahulikult ja kannatlikult, täielikus usus, oodata, ja teada, et küll see saadetis tuleb, kus ta pääseb.
Kui ma vajutan "saada" nuppu, kuid seejärel hakkan mõtlema:
"Oih, tundub, et see ikkagi ei tule!"
"Nagunii läheb just minu pakk tee peal kaduma!"
"Mis siis, kui sai vale aadress?"
"Appi, kui see kohal on ja ma ei jõua seda kinni maksta!" jne jne.

...kõik need kahtlevad noodid ja ohusignaalid edastatakse, mispeale Elul ja Universumil ei jää muud üle, kui paluda kõik toimingud, mis puudutavad minu tellimust, tühistada: "Palun peatage hetkel Kristi paki kohaletoimetamine, kuna tundub, et ta pole enam kindel, kas ta seda soovib! Palun jääge ootele, anname teile teada, kui temalt uus konkreetne palve ja soov tuleb :)"

Samamoodi, nagu töö juures. Kui ma lähen riiuli juurde mingit infomaterjali tooma, kuid vahepeal on inimene hakanud dilemmatama. Ei, äkki ma ikkagi ei lähe rongiga, vaid lähen bussiga. Äkki ma ikkagi ei võta selle linna kaarti, vaid lähen hoopis teises suunas. Need on juhud, kus, isegi, kui ta "andis hetk tagasi tellimuse sisse", ei hakka ma seda talle enam vägisi suruma, vaid ootan rahulikult ning vaatan, mis ta otsustab.
Kui ta näiteks alguses palus inglise keelset, kuid siis hõikab mulle järele, et ei-ei, kui on, tooge palun ikkagi saksakeelne, siis ilmselgelt tühistan ma jooksvalt tema eelmise tellimuse ning tegutsen uute käskluste järgi. Lihtne ja igati loogiline, kas pole?
Või kui ta on kahe vahel, seisatan ka mina korraks ning lasen tal rahulikult mõelda. Harvad on need korrad, kus ma ütlen, et ok, võta siis mõlemad, eks hiljem otsustad  - pigem tühistan hetkeks kõik muud tegevused ning ootan tema otsust, pannes niikaua tema "senise tellimuse" ootele. Lihtne ...ja loogiline :)

No comments: