Saturday, November 23, 2013

...aga ikkagi oma

Udune, sombune, vesine, kuid ikkagi oma - meie oma Baltikum - Riia lennujaam.

Olen sel nädalal kusagilt nohu saanud ning ai, kuidas ei soovita nohuga lennata.
Ei aidanud kommi imemine ega vee joomine, suu lahti hoidmine ega nina kinni hoidmine ja kõrvade kaudu "välja hingamine" - läbilõikav valu kõrvades ei kadunud kuhugi.
Vaatasin tablood, 16 minutit veel maandunda, oehh jeerum ...äkitselt käis paremas kõrvas plaks ning tssssss, justkui nõelaga rattakummi läbi torkamise hääl, ning kõik oli korras.



Arvuti kell näitab 3:33 - ma soovin, ma soovin, ma soovin - teate ju küll seda, et kui kell näitab ühesuguseid numbreid, saab soovida :)

Kodulaul

Muusika:
O. Ehala
Sõnad:
J. Viiding
Refr.:
Mis on kodu, kus on kodu, kus on kodukoht?
Mis on kodu, kus on kodu, kus on kodukoht?
Mis on kodu, kus on kodu, kus on kodukoht?
Mis on kodu, kus on kodu, kus on kodukoht?

Kodu, see ei ole koda, millel aken, uks
Ilma kodutundeta me jääme kodutuks
Ilma kodutundeta me jääme kodutuks

Refr.

Kodu lõhn on eriline, kodu värv ja maik
kodu on nii imeline, tavaline paik
Kodu on nii imeline, tavaline paik

Refr.

Kodus mõni väike asi korraga on suur
kodu oleme me ise, väikene ja suur
kodu oleme me ise, väikene ja suur

Kodu, see on rohkem veel,
kui sõna selgeks teeb
kodu see on headus,
mis meid paremateks teeb (3 korda)

See on kodu, siin on kodu, siin on kodukoht (8x)

No comments: