Saturday, February 23, 2008

Lumine laupäev

Öösel sadas päris korralik paks lumi maha, nii et täna oli üks väheseid talvepäevasid, mis oli täitsa talve moodi. Valge ja puha ...
Olen pool päeva mööda metsi ja põlde ringi tatsanud ning praeguseks väsinud, kuigi kell on alles kaheksa õhtul.

Ma olen aru saanud...hmm, mis siin pläkutada, mitte si...gi pole ma aru saanud :):)

Lihtsalt hakkab kuidagi kauget teed pidi kohale jõudma, et see, kuhu jõudnud olen, seda kõike olen ammuilma teadnud ja tundnud, et see ongi see, aga pole osanud selgitada - siiani ei oska, aga kõik taandub tagasi iseendale. Nii hea ja samas nii ülimalt tobe on teada, et mina, mina ja ainult mina vastutan enda mõtete, tegude ja elu eest, samas on küsimus, et kes see mina siis on? Kas see ego, see pisikene kristi minu peas, kes kogu aeg erinevaid pilte ja lugulaule välja mõtleb ja neid mulle reaalsuse pähe proovib müüa ?? või mis müüa, ta püüab mind panna uskuma, et tema ongi mina või et siis mina olengi tema ... noooh, läheb vist segaseks, on ju !
Asja võlu on selles, et see peaks kirjeldamatult lihtne olema, aga minu viga on selles, et ma ei oska lihtsalt mõelda.
Kui ma eile ühe puu otsa ronisin ja seal istusin ning üle lageda vaatasin, siis tuli selline ... kuna ma ei oska seda tunda, oskan vaid mõistusega loogiliselt selgitada, siis las ta jääb praegu ....

PS! selle eelmise sissekande sõbrapäeva jutu peale tuli mulle meili peale vastukaja, et sõber ei pea sugugi alati samamoodi mõtlema, pigem on sõber just see, kellel asjadest teine arusaam. Kellega on hea vaielda, kes teab sinu nõrkusi ja hoolib sinust sellele vaatamata. Vabandan, kui sisu natuke muutus, aga olen osanud selle kirja kogemata ära kustutada, nii et ehk saan andeks:D

1 comment:

fatamorgaana said...

armas.
kust sa küll lund leidsid?

Aga - mõnikord ma saan maailmast aru ja näen teda läbi, aga haruharva õnnestub seda selgust sõnadesse panna, et teised ka aru saaksid.

Kuid - iseendast on veel raskem läbi näha kui maailmast...

Tervitused